Ürgses metsas

Kohe, kui ma nägin seda mõnusat õhtupäikest metsa vahel, teadsin, et pean seal kindlasti pildistama ning nüüd sai see tehtud.

Teise fotograafi pildistamine tekitab ikka väikest ärevust, kuid teisest küljest on see lihtsam, kuna ta tunnetab paremini, kuidas kaamera ees olla. Vähemalt J oli küll väga loomulik ning ma ei pidanud praktiliselt üldse juhendama.

Soovingi jõuda selleni, et juhendan pildistamise jooksul üha vähem ning lasen inimeste enda loomulikul liikumisel, olemusel ja hingel välja tulla. Kui ma alles hakkasin fotograafiaga tegelema, siis oli minu jaoks hästi oluline see, et pilt oleks külluslik ning nii sai palju ebavajalikku pildile. Nüüd olen jõudnud selleni, et mida lihtsam pilt on ja vähem segavaid faktoreid pildil, seda parem. Iga inimene on nii ainulaadne ning nende unikaalsus avaldubki kõige paremini pildil siis kui pole palju tähelepanu eemale juhtivaid tegureid.

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.