Rubriigiarhiiv: Õues

Vastarmunud kevadises looduses

Järjekordne pildistamine, mis oli minu jaoks suur rõõm. Vastarmunuid on nii hea lihtne pildistada – üksteisevaheline side on nii suur ning kohmetusest pole jälgegi. Vahel pikemalt koos olnud paaride puhul on näha väikest kohmetust, kui perepildistamisel teeme ka kahekesi mõned pildid ning palun neil suudelda või kaisutada üksteist. Kuid pärast kohmetusest ülesaamist on näha, et sära on mõlema silmis ning lahkutakse hea meeleoluga, mis rõõmustab mind väga. Fotosessiooni eesmärk pole pelgalt fotode saamine, vaid ka üksteise jaoks aja võtmine ning mõnusa elamuse saamine. Pärast pildistamist imestataksegi vahel, et see polnudki piinarikas poseerimine, vaid pigem mõnus jalutuskäik ja omakeskis aja veetmine. Ja seda ma soovingi – et pildistamine ei oleks tüütu kohustus, vaid lisaks piltidele saadakse ka hea elamus, mida mäletada.

Varakevadel

Jaanuaris tegin esmakordselt oma lehel loosimängu. Küll aga ma ei tahtnud tavapärast mängu teha, et oma lehe jälgijate arvu suurendada, vaid siiralt kinkida sessioon minu jälgijale, kes just minult sooviks pilte saada.

Loosimises kutsusin ka inglid appi, et võit kindlasti õige inimeseni satuks. Kui ma võitjaga ühendust võtsin, selgus, et ta on paaripildistamisest huvitatud ning see sobis ka mulle. Ootasime soojemaid ilmu ning lõpuks kohtusimegi varakevadel.

Pildistasime metsas ja mere ääres ning tore oli ka see, et koht polnud M ja R-i jaoks võõras. Pildistamine kulges väga sujuvalt. Kui tavaliselt sessiooni alguses on pildistatavad natuke kinnisemad ja krampis, siis M ja R ei olnud üldse. Kohe algusest peale olid nad hästi vabad ja väga avatud. Rõõm oli nii pildistada, eriti kui paarist õhkus suurt armastust ja üksteisemõistmist.

Mul jäi nii hea tunne peale pildistamist sisse ning tundsin, et mu loosikäsi tegi väga õige valiku. Soovin kindlasti veel midagi taolist ette võtta ning hoian selles suunas mõtteid avatuna.

Ürgses metsas

Kohe, kui ma nägin seda mõnusat õhtupäikest metsa vahel, teadsin, et pean seal kindlasti pildistama ning nüüd sai see tehtud.

Teise fotograafi pildistamine tekitab ikka väikest ärevust, kuid teisest küljest on see lihtsam, kuna ta tunnetab paremini, kuidas kaamera ees olla. Vähemalt J oli küll väga loomulik ning ma ei pidanud praktiliselt üldse juhendama.

Soovingi jõuda selleni, et juhendan pildistamise jooksul üha vähem ning lasen inimeste enda loomulikul liikumisel, olemusel ja hingel välja tulla. Kui ma alles hakkasin fotograafiaga tegelema, siis oli minu jaoks hästi oluline see, et pilt oleks külluslik ning nii sai palju ebavajalikku pildile. Nüüd olen jõudnud selleni, et mida lihtsam pilt on ja vähem segavaid faktoreid pildil, seda parem. Iga inimene on nii ainulaadne ning nende unikaalsus avaldubki kõige paremini pildil siis kui pole palju tähelepanu eemale juhtivaid tegureid.